| 1872 |
Pandi alus Tallinna Reaalkooli fondile. |
| 1875 |
Koostati rajatava reaalkooli põhikirja
esimene kavand. |
| 1880 |
Saadi keisri luba Tallinna Reaalkooli avamiseks. |
| 1881 |
Asutati saksa
õppekeelega Petri-Realschule zu Reval
(Tallinna Peetri Reaalkool). Kool üüris ruume Laia
tänava lõpus Brezicki majas (praegu Lai 49). Alustati
koolile uue õppehoone
(arhitektid M.Höppener, C.Jacoby) rajamist. |
1883
|
Korraldati kogu
kooli esimene ühisjalutuskäik
(Nõmmele). |
| 1884 |
Uus õppehoone
anti Reaalkoolile pidulikult üle.
Kooli
aulasse kingiti topeltkõnepult.
Avati kaubandusharu.
Lapsevanemad kinkisid koolile sini-valgete triipudega siidist koolilipu.
|
1885
|
Tallinna Peetri
Reaalkooli lõpetas I lend. |
1887
|
Kooli struktuur
(4.-9. õ.-a.) oli lõplikult
välja kujunenud.
Toimus esimene avalik lõpuaktus. |
1888
|
Kooli
asjaajamiskeeleks sai vene keel. |
1890
|
Kool sai ametlikus
nimeks Revalskoje Petrovskoje Realnoje
Utšilištše.
Alustati üleminekut vene õppekeelele.
Avati
täiendusklass (10. õ.-a.). |
1891
|
Avati
ettevalmistusklass (3. õ.-a.). |
1907
|
Hakati
õpetama eesti keelt (vabatahtliku
õppeainena). |
1914
|
Tallinna Peetri
Reaalkooliga rööbiti ja samas majas alustas tööd
eestlastele mõeldud Tallinna Keskhariduse Edendamise Seltsi
Erareaalkool (nn õhtureaalkool).
|
1916
|
Koolis moodustati
linna üks esimesi skaudirühmi. |
1917
|
Realistid astusid
õpetaja A.Õunapuu moodustatud Õppiva Noorsoo
Roodu. |
1918
|
Realistid liitusid
Kaitseliiduga, läksid
õppursõduritena Vabadussõtta.
Tallinna Peetri Reaalkooli asemele moodustati Revaler
Oberrealschule ja Tallinna Linna Eesti Reaalkool.
|
1919
|
Moodustati eesti
õppekeelega Tallinna Linna I Reaalkool (4.-11.
õ.-a.). |
1921
|
Võeti
kasutusele must-kuldne koolimüts ja mütsimärk (kavandas
joonistusõpetaja R. Nyman).
|
1923
|
Kool siirdus uuele
õppekavale ja sai nimeks Tallinna Linna
Poeglaste Reaalgümnaasium (7.-11. õ.-a.).
Aulas avati marmortahvel Vabadussõjas langenud õpetaja
A.Õunapuule ja neljale realistile. |
1925
|
Määrati
kindlaks kooli ametlik aastapäev - 29.
september. |
1927
|
Avati
mälestussammas Vabadussõjas langenud Tallinna
õpetajatele ja õpilastele (skulptor F.Sannamees, arhitekt
vilistlane A.Soans). |
1930
|
Avati
humanitaarharu. Kool hakkas kandma nime Tallinna Linna
Poeglaste Gümnaasium.
Spordiväljaku äärde ehitati puust kõlakoja
asemele kivist rajatis - liuvälja riidehoiumaja, valmis
spordiväljaku piirdeaed.
|
1931
|
Kool tähistas
pidulikult oma 50. aastapäeva.
Muusikaõpetaja M.Lüdig kirjutas “Reaalkooli marsi”. |
1932
|
Asutati
vilistlasühendus.
|
1934
|
Koolis avati
4-klassilisel algkoolil põhinev haru Tallinna
Linna I Poeglaste Keskkool (5.-9. õ.-a). |
1935
|
Ilmus
õpilasalmanahhi “Realist” esimene number. |
1937
|
Kool reformiti
kaheks kaheastmeliseks haruks. Tallinna II
Progümnaasium (5.-9. õ.-a.) + Tallinna II Gümnaasium
(10.-12. õ.-a.) ning Tallinna II Reaalkool (7.-9. õ.-a.)
+
Tallinna Majanduslik Erikool (10.-11. õ.-a.). |
1939
|
Majanduslik Erikool
muudeti 12-klassiliseks kõrgema astme majanduslikuks
õppeasutuseks - Tallinna II
Poeglaste Kommertskooliks.
Hakati tegema kooli hõbesõrmuseid.
|
1940
|
Kool sai nimeks
Tallinna II Keskkool (7.-9. õ.-a.).
Aulast
kõrvaldati marmortahvel.
Võeti maha Vabadussõjas
langenud Tallinnas õpetajate ja õpilaste
mälestussammas.
I.Mikiver kirjutas “Reaali
hümni” sõnad. |
1941
|
Kool nimetati
Tallinna II Gümnaasiumiks.
Taaspüstitati Vabadussõjas langenud
koolipoiste mälestussammas. |
1942
|
Aulas taastati
marmortahvel. |
1944
|
9. märtsi
pommitamise tõttu katkes kooli
töö.
Kool korraldati ümber Tallinna II Keskkooliks (1.-11.
õ.-a.). |
1945
|
Aulast
kõrvaldati
marmortahvel. |
1948
|
Hävitati
Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajate ja
õpilaste mälestussammas. |
1950
|
Aulast
kõrvaldati ja hävitati A.Weitzenbergi “Kalevipoja”
kipskoopia. |
1952
|
Pandi alus viimase
kella löömise traditsioonile. |
1954
|
Kool muudeti
segakooliks.
|
1955
|
Korraldati esimene
vilistlasõhtu (jaanuaris).
|
1958
|
Valmis uus
õppehoone, nn väike maja. |
1959
|
Kooli
õppeprogrammi lisandus tootmisõpetus.
Esmakordselt pärast sõda valmis kooli lõpumärk.
|
1968
|
Reaalkooli kauaaegse
inspektori E.Peterson-Särgava 100. sünniaastapäeval
avati kooli fuajees tema mälestustahvel.
Koolis oli kohustuslik põhiosa (1.-8. õ.-a.) ja
keskkooliosa (9.-11. õ.-a.).
|
1971
|
Avati vilistlase
G.Lurichi bareljeef (skulptor A.Mölder, arh.
vilistlane P.Tarvas). Avati ujumisklassid. |
1972
|
Ilmus
mälestusraamat "Mehed Vabaduse puiesteelt" (toim. vilistlane
J.Remmelgas, Lund).
|
1975
|
Mindi üle
kohustuslikule 11-klassilisele keskharidusele. Viidi lõpule
õppekabinettide rajamine ja õpetamine toimus
kabinetisüsteemis.
|
1981
|
Tähistati kooli
100. sünnipäeva. Kooli fuajees avati
päevakohane mälestustahvel.
Alustas tööd Reaalkooli vilistlaskogu.
|
1987
|
Alustati kuueaastase
laste õpetamist ja keskkool muudeti 12-klassiliseks.
Taasavati spordiklassid.
|
1988
|
Valmisid
raskejõustikuruumid võimlaaluses keldris.
Algas üleminek reaalkallakuga õppekavale.
|
1989
|
Taasilmus
õpilasalmanahh “Realist” (nr 13).
Taastati
kooli müts, mütsimärk ja lõpumärk..
Kool sai tagasi oma sini-valgetriibulise lipu.
Segaklasside kõrval moodustati eraldi poiste ja tüdrukute
klasse.
|
1990
|
Kooli nimeks
taastati Tallinna Reaalkool. Aulas taasavati
marmortahvel.
Valmis Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajate ja
õpilaste mälestussamba
parafraas “Monument monumendile” (E. Väli), mis paigutati kooli
esimese korruse koridori.
|
1991
|
Kooli 110.
aastapäeva puhul korraldati Realistide Esimene
Ülemaailmne Kokkutulek Eestis “Reaali päevad 91”.
Pühitseti kooli uuendatud lipp.
Vilistlased V.Tormis ja P.-E.Rummo
kirjutasid “Reaalkantaadi”.
Meremuuseumi fuajees avati marmortahvel 23. veebruaril 1918 Paksu
Margareeta juures langenud Reaalkooli õpilase Johann Muischneeki
mälestuseks.
|
1992
|
Moodustati
Reaalkooli hoolekogu.
|
1993
|
Taastati
Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajate ja
õpilaste mälestussammas (skulptor V.Mets, A.Mölder,
arh. vilistlane R.Heiduk).
|
1994
|
Moodustati Tallinna
Reaalkooli Hoolekande Selts ja Tallinna
Reaalkooli fond. |
1995
|
Gümnaasiumiosas
komplekteeriti esimene kommertsklass.
|
1996
|
Korraldati ESTO 96
raames kooli endiste õpilaste
kokkutulek.
Tähistati kooli 115. sünniaastapäeva
aktusega koolimajas.
Rakendati uus õppekava, kooli struktuuris on neli astet.
Gümnaasiumi õppekavas on põhirõhk
matemaatikal ja füüsikal.
|
1997
|
Avati legendaarse
keemiaõpetaja Linda Visnapuu
hauakivi Metsakalmistul.
|
1998
|
Vabadussõjas
osalenud Tallinna koolide Eesti Vabariigi 80. iseseisvuspäeva
aktus Reaalkooli aulas.
Esines president L.Meri, vilistlased I.Trikkel, R.Mutt jt.
Reaalkooli legendaarse inspektori Ernst Peterson-Särgava monumendi
(skulptor M.Varik, arhitekt A.Murdmaa) ületoomine Kadrioru pargist
Reaalkooli vastas asuvale skväärile.
|
2000
|
Lõpetati
peamaja renoveerimine.
Vabadussõjas ühe esimese õppursõdurina
langenud realisti Harald Triegeli Kesklinna kalmistu kalmule hauakivi
paigaldamine.
|
2001
|
Tähistati
Reaalkooli 120. aastapäeva, õnnistati stiiliraamatu
põhjal kavandatud koolilipp, toimus ajalookonverents.
Valmis ja kinnitati stiiliraamat, mis sätestab Reaalkooli logo ja
sümboolika ning nende kasutamise korra.
Asutati Reaalkooli esimene Sihtkapital Eesti kultuurifondi alafondina
heategevuskontsertide sarja “Pudi rida” (korraldaja vilistlane Mart
Mikk) tuluga.
|
2002
|
Raamatuna ilmus
Reaalkooli 1881-2001 vilistlaste nimekiri (koostaja vilistlane Kalju
Kukkur).
|
2003
|
Eesti Vabariigi
aastapäeva tähistati kooli aulas toimunud kesklinna koolide -
Tallinna Reaalkooli, Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Jakob Westholmi
Gümnaasiumi õpilaste ja vilistlaste ühisaktusega.
Kõnega esines president Arnold Rüütel.
|
2004
|
Vilistlane Vello
Sillam asutas Reaalkooli teise Sihtkapitali Eesti Kultuurkapitali
alafondina.
|
2005
|
Vilistlane Verner
Tabur asutas Reaalkooli kolmanda Sihtkapitali Eesti Kultuurkapitali
alafondina.
|
