Teated | Minevik | Põhikiri | Pildid | Avaleht | Reaalkool
Artiklid
Särgava
Arhitektid
Lõpetajaid

TALLINNA REAALKOOLI AJALOO LÜHIKROONIKA

1872 Pandi alus Tallinna Reaalkooli fondile.
1875 Koostati rajatava reaalkooli põhikirja esimene kavand.
1880 Saadi keisri luba Tallinna Reaalkooli avamiseks.
1881 Asutati saksa õppekeelega Petri-Realschule zu Reval (Tallinna Peetri Reaalkool). Kool üüris ruume Laia tänava lõpus Brezicki majas (praegu Lai 49). Alustati koolile uue õppehoone (arhitektid M.Höppener, C.Jacoby) rajamist.
1883
Korraldati kogu kooli esimene ühisjalutuskäik (Nõmmele).
1884 Uus õppehoone anti Reaalkoolile pidulikult üle.
Kooli aulasse kingiti topeltkõnepult.
Avati kaubandusharu.
Lapsevanemad kinkisid koolile sini-valgete triipudega siidist koolilipu.
1885
Tallinna Peetri Reaalkooli lõpetas I lend.
1887
Kooli struktuur (4.-9. õ.-a.) oli lõplikult välja kujunenud.
Toimus esimene avalik lõpuaktus.
1888
Kooli asjaajamiskeeleks sai vene keel.
1890
Kool sai ametlikus nimeks Revalskoje Petrovskoje Realnoje Utšilištše.
Alustati üleminekut vene õppekeelele.
Avati täiendusklass (10. õ.-a.).
1891
Avati ettevalmistusklass (3. õ.-a.).
1907
Hakati õpetama eesti keelt (vabatahtliku õppeainena).
1914
Tallinna Peetri Reaalkooliga rööbiti ja samas majas alustas tööd eestlastele mõeldud Tallinna Keskhariduse Edendamise Seltsi Erareaalkool (nn õhtureaalkool).
1916
Koolis moodustati linna üks esimesi skaudirühmi.
1917
Realistid astusid õpetaja A.Õunapuu moodustatud Õppiva Noorsoo Roodu.
1918
Realistid liitusid Kaitseliiduga, läksid õppursõduritena Vabadussõtta.
Tallinna Peetri Reaalkooli asemele moodustati Revaler Oberrealschule ja Tallinna Linna Eesti Reaalkool.
1919
Moodustati eesti õppekeelega Tallinna Linna I Reaalkool (4.-11. õ.-a.).
1921
Võeti kasutusele must-kuldne koolimüts ja mütsimärk (kavandas joonistusõpetaja R. Nyman).
1923
Kool siirdus uuele õppekavale ja sai nimeks Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasium (7.-11. õ.-a.).
Aulas avati marmortahvel Vabadussõjas langenud õpetaja A.Õunapuule ja neljale realistile.
1925
Määrati kindlaks kooli ametlik aastapäev - 29. september.
1927
Avati mälestussammas Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajatele ja õpilastele (skulptor F.Sannamees, arhitekt vilistlane A.Soans).
1930
Avati humanitaarharu. Kool hakkas kandma nime Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasium.
Spordiväljaku äärde ehitati puust kõlakoja asemele kivist rajatis - liuvälja riidehoiumaja, valmis spordiväljaku piirdeaed.
1931
Kool tähistas pidulikult oma 50. aastapäeva. Muusikaõpetaja M.Lüdig kirjutas “Reaalkooli marsi”.
1932
Asutati vilistlasühendus.
1934
Koolis avati 4-klassilisel algkoolil põhinev haru Tallinna Linna I Poeglaste Keskkool (5.-9. õ.-a).
1935
Ilmus õpilasalmanahhi “Realist” esimene number.
1937
Kool reformiti kaheks kaheastmeliseks haruks. Tallinna II Progümnaasium (5.-9. õ.-a.) + Tallinna II Gümnaasium (10.-12. õ.-a.) ning Tallinna II Reaalkool (7.-9. õ.-a.) + Tallinna Majanduslik Erikool (10.-11. õ.-a.).
1939
Majanduslik Erikool muudeti 12-klassiliseks kõrgema astme majanduslikuks õppeasutuseks - Tallinna II Poeglaste Kommertskooliks.
Hakati tegema kooli hõbesõrmuseid.
1940
Kool sai nimeks Tallinna II Keskkool (7.-9. õ.-a.).
Aulast kõrvaldati marmortahvel.
Võeti maha Vabadussõjas langenud Tallinnas õpetajate ja õpilaste mälestussammas.
I.Mikiver kirjutas “Reaali hümni” sõnad.
1941
Kool nimetati Tallinna II Gümnaasiumiks.
Taaspüstitati Vabadussõjas langenud koolipoiste mälestussammas.
1942
Aulas taastati marmortahvel.
1944
9. märtsi pommitamise tõttu katkes kooli töö.
Kool korraldati ümber Tallinna II Keskkooliks (1.-11. õ.-a.).
1945
Aulast kõrvaldati marmortahvel.
1948
Hävitati Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajate ja õpilaste mälestussammas.
1950
Aulast kõrvaldati ja hävitati A.Weitzenbergi “Kalevipoja” kipskoopia.
1952
Pandi alus viimase kella löömise traditsioonile.
1954
Kool muudeti segakooliks.
1955
Korraldati esimene vilistlasõhtu (jaanuaris).
1958
Valmis uus õppehoone, nn väike maja.
1959
Kooli õppeprogrammi lisandus tootmisõpetus.
Esmakordselt pärast sõda valmis kooli lõpumärk.
1968
Reaalkooli kauaaegse inspektori E.Peterson-Särgava 100. sünniaastapäeval avati kooli fuajees tema mälestustahvel.
Koolis oli kohustuslik põhiosa (1.-8. õ.-a.) ja keskkooliosa (9.-11. õ.-a.).
1971
Avati vilistlase G.Lurichi bareljeef (skulptor A.Mölder, arh. vilistlane P.Tarvas). Avati ujumisklassid.
1972
Ilmus mälestusraamat "Mehed Vabaduse puiesteelt" (toim. vilistlane J.Remmelgas, Lund).
1975
Mindi üle kohustuslikule 11-klassilisele keskharidusele. Viidi lõpule õppekabinettide rajamine ja õpetamine toimus kabinetisüsteemis.
1981
Tähistati kooli 100. sünnipäeva. Kooli fuajees avati päevakohane mälestustahvel.
Alustas tööd Reaalkooli vilistlaskogu.
1987
Alustati kuueaastase laste õpetamist ja keskkool muudeti 12-klassiliseks.
Taasavati spordiklassid.
1988
Valmisid raskejõustikuruumid võimlaaluses keldris.
Algas üleminek reaalkallakuga õppekavale.
1989
Taasilmus õpilasalmanahh “Realist” (nr 13).
Taastati kooli müts, mütsimärk ja lõpumärk..
Kool sai tagasi oma sini-valgetriibulise lipu.
Segaklasside kõrval moodustati eraldi poiste ja tüdrukute klasse.
1990
Kooli nimeks taastati Tallinna Reaalkool. Aulas taasavati marmortahvel.
Valmis Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajate ja õpilaste mälestussamba parafraas “Monument monumendile” (E. Väli), mis paigutati kooli esimese korruse koridori.
1991
Kooli 110. aastapäeva puhul korraldati Realistide Esimene Ülemaailmne Kokkutulek Eestis “Reaali päevad 91”.
Pühitseti kooli uuendatud lipp.
Vilistlased V.Tormis ja P.-E.Rummo kirjutasid “Reaalkantaadi”.
Meremuuseumi fuajees avati marmortahvel 23. veebruaril 1918 Paksu Margareeta juures langenud Reaalkooli õpilase Johann Muischneeki mälestuseks.
1992
Moodustati Reaalkooli hoolekogu.
1993
Taastati Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajate ja õpilaste mälestussammas (skulptor V.Mets, A.Mölder, arh. vilistlane R.Heiduk).
1994
Moodustati Tallinna Reaalkooli Hoolekande Selts ja Tallinna Reaalkooli fond.
1995
Gümnaasiumiosas komplekteeriti esimene kommertsklass.
1996
Korraldati ESTO 96 raames kooli endiste õpilaste kokkutulek.
Tähistati kooli 115. sünniaastapäeva aktusega koolimajas.
Rakendati uus õppekava, kooli struktuuris on neli astet. Gümnaasiumi õppekavas on põhirõhk matemaatikal ja füüsikal.
1997
Avati legendaarse keemiaõpetaja Linda Visnapuu hauakivi Metsakalmistul.
1998
Vabadussõjas osalenud Tallinna koolide Eesti Vabariigi 80. iseseisvuspäeva aktus Reaalkooli aulas. Esines president L.Meri, vilistlased I.Trikkel, R.Mutt jt.
Reaalkooli legendaarse inspektori Ernst Peterson-Särgava monumendi (skulptor M.Varik, arhitekt A.Murdmaa) ületoomine Kadrioru pargist Reaalkooli vastas asuvale skväärile.
2000
Lõpetati peamaja renoveerimine.
Vabadussõjas ühe esimese õppursõdurina langenud realisti Harald Triegeli Kesklinna kalmistu kalmule hauakivi paigaldamine.
2001
Tähistati Reaalkooli 120. aastapäeva, õnnistati stiiliraamatu põhjal kavandatud koolilipp, toimus ajalookonverents.
Valmis ja kinnitati stiiliraamat, mis sätestab Reaalkooli logo ja sümboolika ning nende kasutamise korra.
Asutati Reaalkooli esimene Sihtkapital Eesti kultuurifondi alafondina heategevuskontsertide sarja “Pudi rida” (korraldaja vilistlane Mart Mikk) tuluga.
2002
Raamatuna ilmus Reaalkooli 1881-2001 vilistlaste nimekiri (koostaja vilistlane Kalju Kukkur).
2003
Eesti Vabariigi aastapäeva tähistati kooli aulas toimunud kesklinna koolide - Tallinna Reaalkooli, Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpilaste ja vilistlaste ühisaktusega. Kõnega esines president Arnold Rüütel.
2004
Vilistlane Vello Sillam asutas Reaalkooli teise Sihtkapitali Eesti Kultuurkapitali alafondina.
2005
Vilistlane Verner Tabur asutas Reaalkooli kolmanda Sihtkapitali Eesti Kultuurkapitali alafondina.