Tallinna Reaalkooli ajaloo lühikroonika

1872	Pandi alus Tallinna Reaalkooli fondile.
1875	Koostati rajatava reaalkooli põhikirja esimene kavand.
1880	Saadi keisri luba Tallinna Reaalkooli avamiseks.
1881	Asutati saksa õppekeelega Petri-Realschule zu Reval (Tallinna Peetri Reaalkool). Kool üüris ruume Laia tänava lõpus Brezicki majas (praegu Lai 49). Alustati koolile uue õppehoone (arhitektid Max Höppener, Carl Gustav Jacoby) rajamist.
1883	Korraldati kogu kooli esimene ühisjalutuskäik (Nõmmele).
1884	Uus õppehoone anti Reaalkoolile pidulikult üle. Kooli aulasse kingiti topeltkõnepult. Avati kaubandusharu. Lapsevanemad kinkisid koolile sini-valgete triipudega siidist koolilipu.
1885	Tallinna Peetri Reaalkooli lõpetas I lend.
1887	Kooli struktuur (4.-9. õ.-a.) oli lõplikult välja kujunenud. Toimus esimene avalik lõpuaktus.
1888	Kooli asjaajamiskeeleks sai vene keel.
1890	Kool sai ametlikuks nimeks Revalskoje Petrovskoje Realnoje Utšilištše. Alustati üleminekut vene õppekeelele. Avati täiendusklass (10. õ.-a.).
1891	Avati ettevalmistusklass (3. õ.-a.).
1907	Hakati õpetama eesti keelt (vabatahtliku õppeainena).
1914	Tallinna Peetri Reaalkooliga rööbiti ja samas majas alustas tööd eestlastele mõeldud Tallinna Keskhariduse Edendamise Seltsi Erareaalkool (nn õhtureaalkool).
1916	Koolis moodustati linna üks esimesi skaudirühmi.
1917	Realistid astusid õpetaja Anton Õunapuu moodustatud Õppiva Noorsoo Roodu.
1918	Realistid liitusid Kaitseliiduga, läksid õppursõduritena Vabadussõtta. Tallinna Peetri Reaalkooli asemele moodustati Revaler Oberrealschule ja Tallinna Linna Eesti Reaalkool.
1919	Moodustati eesti õppekeelega Tallinna Linna I Reaalkool (4.-11. õ.-a.).
1921	Võeti kasutusele must-kuldne koolimüts ja mütsimärk (kavandas joonistusõpetaja Roman Nyman).
1923	Kool siirdus uuele õppekavale ja sai nimeks Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasium (7.-11. õ.-a.). Aulas avati marmortahvel Vabadussõjas langenud õpetaja Anton Õunapuule ja neljale realistile.
1925	Määrati kindlaks kooli ametlik sünnipäev – 29. september
1927	Avati mälestussammas Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajatele ja õpilastele (skulptor Ferdi Sannamees, arhitekt vilistlane Anton Soans).
1930	Avati humanitaarharu. Kool hakkas kandma nime Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasium. Spordiväljaku äärde ehitati puust kõlakoja asemele kivist rajatis – liuvälja riidehoiumaja, valmis spordiväljaku piirdeaed.
1931	Kool tähistas pidulikult oma 50. aastapäeva. Muusikaõpetaja Mihkel Lüdig kirjutas kooli puhkpilliorkestrile “Reaalkooli marsi”.
1932	Asutati vilistlasühendus.
1934	Koolis avati 4-klassilisel algkoolil põhinev haru Tallinna Linna I Poeglaste Keskkool (5.-9. õ.-a).
1935	Ilmus õpilasalmanahhi “Realist” esimene number.
1937	Kool reformiti kaheks kaheastmeliseks haruks. Tallinna II Progümnaasium (5.-9. õ.-a.) + Tallinna II Gümnaasium (10.-12. õ.-a.) ning Tallinna II Reaalkool (7.-9. õ.-a.) + Tallinna Majanduslik Erikool (10.-11. õ.-a.).
1939	Majanduslik Erikool muudeti 12-klassiliseks kõrgema astme majanduslikuks õppeasutuseks – Tallinna II Poeglaste Kommertskooliks. Hakati tegema kooli hõbesõrmuseid. Vilistlane Ilmar Mikiver kirjutas “Reaali hümni” sõnad.
1940	Kool sai nimeks Tallinna II Keskkool (7.-9. õ.-a.). Aulast kõrvaldati marmortahvel. Võeti maha Vabadussõjas langenud Tallinnas õpetajate ja õpilaste mälestussammas.
1941	Kool nimetati Tallinna II Gümnaasiumiks. Taaspüstitati Vabadussõjas langenud koolipoiste mälestussammas.
1942	Aulas taastati marmortahvel.
1944	9. märtsi pommitamise tõttu katkes kooli töö. Kool korraldati ümber Tallinna II Keskkooliks (1.-11. õ.-a.).
1945	Aulast kõrvaldati marmortahvel.
1948	Hävitati Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajate ja õpilaste mälestussammas.
1950	Aulast kõrvaldati ja hävitati August Weizenbergi “Kalevipoja” kipskoopia.
1952	Pandi alus viimase kella löömise traditsioonile.
1954	Kool muudeti segakooliks.
1955	Korraldati esimene vilistlasõhtu (jaanuaris).
1958	Valmis uus õppehoone, nn väike maja.
1959	Kooli õppeprogrammi lisandus tootmisõpetus. Esmakordselt pärast sõda valmis kooli lõpumärk.
1968	Reaalkooli kauaaegse inspektori Ernst Peterson-Särgava 100. sünniaastapäeval avati kooli fuajees tema mälestustahvel. Koolis oli kohustuslik põhiosa (1.-8. õ.-a.) ja keskkooliosa (9.-11. õ.-a.).
1971	Avati vilistlase Georg Lurichi bareljeef (skulptor Arseni Mölder, arhitekt vilistlane Peeter Tarvas). Avati ujumisklassid.
1972	Ilmus mälestusraamat “Mehed Vabaduse puiesteelt” (toim. vilistlane Jüri Remmelgas, Lund).
1975	Mindi üle kohustuslikule 11-klassilisele keskharidusele. Viidi lõpule õppekabinettide rajamine ja õpetamine toimus kabinetisüsteemis.
1981	Tähistati kooli 100. sünnipäeva. Kooli fuajees avati päevakohane mälestustahvel. Alustas tööd Reaalkooli vilistlaskogu.
1987	Alustati kuueaastase laste õpetamist ja keskkool muudeti 12-klassiliseks. Taasavati spordiklassid.
1988	Valmisid raskejõustikuruumid võimlaaluses keldris. Algas üleminek reaalkallakuga õppekavale.
1989	Taasilmus õpilasalmanahh “Realist” (nr 13). Taastati kooli müts, mütsimärk ja lõpumärk.. Kool sai tagasi oma sini-valgetriibulise lipu. Segaklasside kõrval moodustati eraldi poiste ja tüdrukute klasse.
1990	Kooli nimeks taastati Tallinna Reaalkool. Aulas taasavati marmortahvel. Valmis Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajate ja õpilaste mälestussamba parafraas “Monument monumendile” (E. Väli), mis paigutati kooli esimese korruse koridori.
1991	Kooli 110. aastapäeva puhul korraldati Realistide Esimene Ülemaailmne Kokkutulek Eestis “Reaali päevad 91”. Tallinnas Kaarli kirikus pühitseti kooli uuendatud lipp. Vilistlased Veljo Tormis ja Paul-Eerik Rummo kirjutasid “Reaalkantaadi”. Meremuuseumi fuajees avati marmortahvel 23. veebruaril 1918 Paksu Margareeta juures langenud Reaalkooli õpilase Johann Muischneeki mälestuseks.
1992	Moodustati Reaalkooli hoolekogu.
1993	Taastati Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajate ja õpilaste mälestussammas (skulptor Vambola Mets, Arseni Mölder, arhitekt vilistlane Rein Heiduk).
1994	Moodustati Tallinna Reaalkooli Hoolekande Selts ja Tallinna Reaalkooli fond.
1995	Gümnaasiumiosas komplekteeriti esimene kommertsklass.
1996	Korraldati ESTO 96 raames kooli endiste õpilaste kokkutulek. Tähistati kooli 115. sünniaastapäeva aktusega koolimajas. Rakendati uus õppekava, kooli struktuuris on neli astet. Gümnaasiumi õppekavas on põhirõhk matemaatikal ja füüsikal.
1997	Avati legendaarse keemiaõpetaja Linda Visnapuu hauakivi Tallinna Pärnamäe kalmistul.
1998	Vabadussõjas osalenud Tallinna koolide Eesti Vabariigi 80. iseseisvuspäeva aktus Reaalkooli aulas. Esines president Lennart Meri, vilistlased Ivar Trikkel, Rein Mutt jt. Reaalkooli legendaarse inspektori Ernst Peterson-Särgava monumendi (skulptor Matti Varik, arhitekt Allan Murdmaa) ületoomine Kadrioru pargist Reaalkooli vastas asuvale skväärile.
2000	Lõpetati peamaja renoveerimine. Vabadussõjas ühe esimese õppursõdurina langenud realisti Harald Triegeli Tallinna Siselinna kalmistu kalmule hauakivi paigaldamine.
2001	Tähistati Reaalkooli 120. aastapäeva, õnnistati stiiliraamatu põhjal kavandatud koolilipp, toimus ajalookonverents. Valmis ja kinnitati stiiliraamat, mis sätestab Reaalkooli logo ja sümboolika ning nende kasutamise korra. Asutati Reaalkooli esimene Sihtkapital Eesti kultuurifondi alafondina heategevuskontsertide sarja “Pudi rida” (korraldaja vilistlane Mart Mikk) tuluga.
2002	Raamatuna ilmus Reaalkooli 1881-2001 vilistlaste nimekiri (koostaja vilistlane Kalju Kukkur).
2003	Eesti Vabariigi aastapäeva tähistati kooli aulas toimunud kesklinna koolide – Tallinna Reaalkooli, Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpilaste ja vilistlaste ühisaktusega. Kõnega esines president Arnold Rüütel.
2004	Vilistlane Vello Sillam asutas Reaalkooli teise Sihtkapitali Eesti Kultuurkapitali alafondina.
2005	Vilistlane Verner Tabur asutas Reaalkooli kolmanda Sihtkapitali “Vendade Raimund ja Verner Taburi Fond õpilaste toetuseks” Eesti Kultuurkapitali alafondina.
2006	Tähistati kooli 125. aastapäeva. Avati mälestustahvel Lai tn 49 hoonel. Esilinastusid filmid „Reaal ajas“ (režissöör Hardi Volmer, stsenaristid vil! Karl-Martin Sinijärv ja vil! Jürgen Rooste) ja “Üks kõikide, kõik ühe eest” (autorid vil! Enn Valk ja Voldemar Lindström). Anti välja CD plaat “Reaali hümn ja laulud”. Ilmus almanahh „Realist 18“. Avati invalift.
2007	Koolile kingiti Eesti päevaliblikate kogu Tallinna Reaalkooli direktori (1890- 1915) ja maailmas tunnustatud teadlase Wilhelm Peterseni mälestuseks. Kooli 126. aastapäevaks avati teisel korrusel akadeemikute-vilistlaste galerii. Tähistati Poisi 80. aastapäeva, toimus ajalookonverents.
2009	Reaalkoolis õppinud kunstnik Günther Reindorffi 120. sünniaastapäevaks avati kunstiklassis tema pilt.
2010	3. juunil toimus Eesti korvpalli 90. sünnipäeva tähistamiseks sõpruskohtumine korvpallis Tallinna Reaalkooli ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi vahel.
2011	Tähistati kooli 130. aastapäeva. Valmis Reaalkooli kalender “Reaal 130”. IV korrusel avati püsinäitus “Ajatelg”. Ilmus almanahh “Realist 19”. Emakeeleklassis avati Ernst Peterson-Särgava pilt. Ilmus Märt Karmo raamat „Must-kuldne müts me peas“
2012	Muusikaklassis avati vil! Veljo Tormise pilt. Avati väikese maja keldrisaal. Toimus esimene spordivõistlus „Reaali Ramm“ vil! Georg Lurichi mälestuseks.
2013	Alustas tööd Tallinna Kesklinna Põhikool. 1.-4. klass hakkas õppima ühes vahetuses
2015	Sõlmiti koostööleping Viborgi sõpruskooliga Taanist
2016	Tähistati kooli 135. aastapäeva. Ilmus almanahh „Realist 20“. Vil! Rasmus Puur ja Laur Lomper (vil! Tõnu Oja) kirjutasid kantaadi „Reaalselt realist“. Direktorile anti üle ehtekuntsnik Vil! Ene Valteri tehtud ametikett.
2017	Avati reaal-meditsiini õppesuund. Tähistati Poisi 90. aastapäeva, toimus ajalookonverents.
2018	Eesti Vabariik 100 tähistamine. Toimus „Ajarännak“ aastasse 1918. Kalevlaste Maleva 100. aastapäeva puhul avati kooli fuajees mälestustahvel.
2019	Toimus “Ajarännak” aastasse 1869. Ilmusid Vil! Märt Karmo raamat “Tallinna Reaalkool – kannatuste aastast ikestatud aega” ning Vil! Tiit Karuksi raamat “Aleksander Prikk – Reaalkooli vaimu kandja”.