Tallinna Reaalkooli ajaloo lühikroonika


1872 Pandi alus Tallinna Reaalkooli fondile.
1875 Koostati rajatava reaalkooli põhikirja
esimene kavand.
1880 Saadi keisri luba Tallinna Reaalkooli avamiseks.
1881 Asutati saksa
õppekeelega Petri-Realschule zu Reval
(Tallinna Peetri Reaalkool). Kool üüris ruume Laia
tänava lõpus Brezicki majas (praegu Lai 49). Alustati
koolile uue õppehoone
(arhitektid M.Höppener, C.Jacoby) rajamist.
1883 Korraldati kogu
kooli esimene ühisjalutuskäik
(Nõmmele).
1884 Uus õppehoone
anti Reaalkoolile pidulikult üle.
Kooli
aulasse kingiti topeltkõnepult.
Avati kaubandusharu.
Lapsevanemad kinkisid koolile sini-valgete triipudega siidist koolilipu.
1885 Tallinna Peetri
Reaalkooli lõpetas I lend.
1887 Kooli struktuur
(4.-9. õ.-a.) oli lõplikult
välja kujunenud.
Toimus esimene avalik lõpuaktus.
1888 Kooli
asjaajamiskeeleks sai vene keel.
1890 Kool sai ametlikus
nimeks Revalskoje Petrovskoje Realnoje
Utšilištše.
Alustati üleminekut vene õppekeelele.
Avati
täiendusklass (10. õ.-a.).
1891 Avati
ettevalmistusklass (3. õ.-a.).
1907 Hakati
õpetama eesti keelt (vabatahtliku
õppeainena).
1914 Tallinna Peetri
Reaalkooliga rööbiti ja samas majas alustas tööd
eestlastele mõeldud Tallinna Keskhariduse Edendamise Seltsi
Erareaalkool (nn õhtureaalkool).
1916 Koolis moodustati
linna üks esimesi skaudirühmi.
1917 Realistid astusid
õpetaja A.Õunapuu moodustatud Õppiva Noorsoo
Roodu.
1918 Realistid liitusid
Kaitseliiduga, läksid
õppursõduritena Vabadussõtta.
Tallinna Peetri Reaalkooli asemele moodustati Revaler
Oberrealschule ja Tallinna Linna Eesti Reaalkool.
1919 Moodustati eesti
õppekeelega Tallinna Linna I Reaalkool (4.-11.
õ.-a.).
1921 Võeti
kasutusele must-kuldne koolimüts ja mütsimärk (kavandas
joonistusõpetaja R. Nyman).
1923 Kool siirdus uuele
õppekavale ja sai nimeks Tallinna Linna
Poeglaste Reaalgümnaasium (7.-11. õ.-a.).
Aulas avati marmortahvel Vabadussõjas langenud õpetaja
A.Õunapuule ja neljale realistile.
1925 Määrati
kindlaks kooli ametlik aastapäev – 29.
september.
1927 Avati
mälestussammas Vabadussõjas langenud Tallinna
õpetajatele ja õpilastele (skulptor F.Sannamees, arhitekt
vilistlane A.Soans).
1930 Avati
humanitaarharu. Kool hakkas kandma nime Tallinna Linna
Poeglaste Gümnaasium.
Spordiväljaku äärde ehitati puust kõlakoja
asemele kivist rajatis – liuvälja riidehoiumaja, valmis
spordiväljaku piirdeaed.
1931 Kool tähistas
pidulikult oma 50. aastapäeva.
Muusikaõpetaja M.Lüdig kirjutas “Reaalkooli marsi”.
1932 Asutati
vilistlasühendus.
1934 Koolis avati
4-klassilisel algkoolil põhinev haru Tallinna
Linna I Poeglaste Keskkool (5.-9. õ.-a).
1935 Ilmus
õpilasalmanahhi “Realist” esimene number.
1937 Kool reformiti
kaheks kaheastmeliseks haruks. Tallinna II
Progümnaasium (5.-9. õ.-a.) + Tallinna II Gümnaasium
(10.-12. õ.-a.) ning Tallinna II Reaalkool (7.-9. õ.-a.)
+
Tallinna Majanduslik Erikool (10.-11. õ.-a.).
1939 Majanduslik Erikool
muudeti 12-klassiliseks kõrgema astme majanduslikuks
õppeasutuseks – Tallinna II
Poeglaste Kommertskooliks.
Hakati tegema kooli hõbesõrmuseid.
1940 Kool sai nimeks
Tallinna II Keskkool (7.-9. õ.-a.).
Aulast
kõrvaldati marmortahvel.
Võeti maha Vabadussõjas
langenud Tallinnas õpetajate ja õpilaste
mälestussammas.
I.Mikiver kirjutas “Reaali
hümni” sõnad.
1941 Kool nimetati
Tallinna II Gümnaasiumiks.
Taaspüstitati Vabadussõjas langenud
koolipoiste mälestussammas.
1942 Aulas taastati
marmortahvel.
1944 9. märtsi
pommitamise tõttu katkes kooli
töö.
Kool korraldati ümber Tallinna II Keskkooliks (1.-11.
õ.-a.).
1945 Aulast
kõrvaldati
marmortahvel.
1948 Hävitati
Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajate ja
õpilaste mälestussammas.
1950 Aulast
kõrvaldati ja hävitati A.Weitzenbergi “Kalevipoja”
kipskoopia.
1952 Pandi alus viimase
kella löömise traditsioonile.
1954 Kool muudeti
segakooliks.
1955 Korraldati esimene
vilistlasõhtu (jaanuaris).
1958 Valmis uus
õppehoone, nn väike maja.
1959 Kooli
õppeprogrammi lisandus tootmisõpetus.
Esmakordselt pärast sõda valmis kooli lõpumärk.
1968 Reaalkooli kauaaegse
inspektori E.Peterson-Särgava 100. sünniaastapäeval
avati kooli fuajees tema mälestustahvel.
Koolis oli kohustuslik põhiosa (1.-8. õ.-a.) ja
keskkooliosa (9.-11. õ.-a.).
1971 Avati vilistlase
G.Lurichi bareljeef (skulptor A.Mölder, arh.
vilistlane P.Tarvas). Avati ujumisklassid.
1972 Ilmus
mälestusraamat “Mehed Vabaduse puiesteelt” (toim. vilistlane
J.Remmelgas, Lund).
1975 Mindi üle
kohustuslikule 11-klassilisele keskharidusele. Viidi lõpule
õppekabinettide rajamine ja õpetamine toimus
kabinetisüsteemis.
1981 Tähistati kooli
100. sünnipäeva. Kooli fuajees avati
päevakohane mälestustahvel.
Alustas tööd Reaalkooli vilistlaskogu.
1987 Alustati kuueaastase
laste õpetamist ja keskkool muudeti 12-klassiliseks.
Taasavati spordiklassid.
1988 Valmisid
raskejõustikuruumid võimlaaluses keldris.
Algas üleminek reaalkallakuga õppekavale.
1989 Taasilmus
õpilasalmanahh “Realist” (nr 13).
Taastati
kooli müts, mütsimärk ja lõpumärk..
Kool sai tagasi oma sini-valgetriibulise lipu.
Segaklasside kõrval moodustati eraldi poiste ja tüdrukute
klasse.
1990 Kooli nimeks
taastati Tallinna Reaalkool. Aulas taasavati
marmortahvel.
Valmis Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajate ja
õpilaste mälestussamba
parafraas “Monument monumendile” (E. Väli), mis paigutati kooli
esimese korruse koridori.
1991 Kooli 110.
aastapäeva puhul korraldati Realistide Esimene
Ülemaailmne Kokkutulek Eestis “Reaali päevad 91”.
Pühitseti kooli uuendatud lipp.
Vilistlased V.Tormis ja P.-E.Rummo
kirjutasid “Reaalkantaadi”.
Meremuuseumi fuajees avati marmortahvel 23. veebruaril 1918 Paksu
Margareeta juures langenud Reaalkooli õpilase Johann Muischneeki
mälestuseks.
1992 Moodustati
Reaalkooli hoolekogu.
1993 Taastati
Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajate ja
õpilaste mälestussammas (skulptor V.Mets, A.Mölder,
arh. vilistlane R.Heiduk).
1994 Moodustati Tallinna
Reaalkooli Hoolekande Selts ja Tallinna
Reaalkooli fond.
1995 Gümnaasiumiosas
komplekteeriti esimene kommertsklass.
1996 Korraldati ESTO 96
raames kooli endiste õpilaste
kokkutulek.
Tähistati kooli 115. sünniaastapäeva
aktusega koolimajas.
Rakendati uus õppekava, kooli struktuuris on neli astet.
Gümnaasiumi õppekavas on põhirõhk
matemaatikal ja füüsikal.
1997 Avati legendaarse
keemiaõpetaja Linda Visnapuu
hauakivi Metsakalmistul.
1998 Vabadussõjas
osalenud Tallinna koolide Eesti Vabariigi 80. iseseisvuspäeva
aktus Reaalkooli aulas.
Esines president L.Meri, vilistlased I.Trikkel, R.Mutt jt.
Reaalkooli legendaarse inspektori Ernst Peterson-Särgava monumendi
(skulptor M.Varik, arhitekt A.Murdmaa) ületoomine Kadrioru pargist
Reaalkooli vastas asuvale skväärile.
2000 Lõpetati
peamaja renoveerimine.
Vabadussõjas ühe esimese õppursõdurina
langenud realisti Harald Triegeli Kesklinna kalmistu kalmule hauakivi
paigaldamine.
2001 Tähistati
Reaalkooli 120. aastapäeva, õnnistati stiiliraamatu
põhjal kavandatud koolilipp, toimus ajalookonverents.
Valmis ja kinnitati stiiliraamat, mis sätestab Reaalkooli logo ja
sümboolika ning nende kasutamise korra.
Asutati Reaalkooli esimene Sihtkapital Eesti kultuurifondi alafondina
heategevuskontsertide sarja “Pudi rida” (korraldaja vilistlane Mart
Mikk) tuluga.
2002 Raamatuna ilmus
Reaalkooli 1881-2001 vilistlaste nimekiri (koostaja vilistlane Kalju
Kukkur).
2003 Eesti Vabariigi
aastapäeva tähistati kooli aulas toimunud kesklinna koolide –
Tallinna Reaalkooli, Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Jakob Westholmi
Gümnaasiumi õpilaste ja vilistlaste ühisaktusega.
Kõnega esines president Arnold Rüütel.
2004 Vilistlane Vello
Sillam asutas Reaalkooli teise Sihtkapitali Eesti Kultuurkapitali
alafondina.
2005 Vilistlane Verner
Tabur asutas Reaalkooli kolmanda Sihtkapitali Eesti Kultuurkapitali
alafondina.